
Hommikune pahur printsess
Kuu aega on jälle kiirelt möödunud... Ronja on hakanud vahel nii naljakalt "väikese vanainimese" moodi rääkima nt... jaa, muidugi ma tahan; Olgu, lähme siis; ei taha õnneks; äkki ma tahan...; see käib siia järelikult (puzzlet mängides); aitäh, tänan väga jne.
Sel kuul avastas ka sõna "midagi" - ei ole midagi, ei tee midagi ja kui küsida Ronnu käest, et mis tal käes on, siis näitab ta tühja kätt ja ütleb "ei ole midagi, tühi" :)
Paar mõtteavaldust ka sellest kuust:
"Väikesed beebid ei oska alguses rääkida, ainult Ronja oskab ja jonnida meeldib"
"Minust kasvab emme"
Jonn on meil eriti õhtuti sage külaline, kui Ronja tahaks, et emme kõikide raamatute muinasjutud talle ette loeks ja oh seda jauramist siis, kui emme otsustab tule kinni panna. Viimased õhtud oleme teinud lakke pisikese öölambiga varjuteatrit ja see esialgu köidab teda nii, et ta on ilma jonnita nõus tule kustutama.
Sel kuul avastas Ronnu ka puzzleraamatud ja need talle väga meeldivad 6-7 tükiliste puzzlede kokkupanek käib tal juba imekähku.
R-TÄHT - juba tuleb esimene põrisev R. Seda küll ainult sõnades, kus on TR ja DR - lepatriinu, triibuline, Andreas.
Ja lõpetuseks lugu sellest, kuidas Ronja emme patuteod issile reetis :)...
...Andreas ostis suure šokolaadikommide karbi, mille ta peitu pani, et ma ei saaks sellega sama hävitustööd teha, nagu eelmise samasuguse karbiga. Ühel päeval aga sain kommide asukoha teada ja ei suutnud paaril korral ikka kiusatusele vastu panna, et mõned kommid pätsata. Oma noosi jagasin muidugi Ronjaga.
Ja kui ühel õhtul hakkas Ronnu issilt "sealt ülevalt kõrgelt magusaid pallikesi" nõudma sai Andreas kohe aru, millega ma olen hakkama saanud :)